Miks valida meid?

Kogu teenitud raha läheb ühiskondlikesse tegevustesse.


Meie kliendid hindavad meie kortereid väga kõrgelt.


Meil ei pea muretsema oma ökoloogilise jalajälje pärast.



Seminar "Rahvusvähemused": Oleviku ja tuleviku migrandi profiil Euroopa Liidus ja Eestis" 14.06.2012

Rahvusvähemuste sarja raames 14.06.2012 toimunud seminaril «Oleviku ja tuleviku migrandi profiil Euroopa Liidus ja Eestis» esines ettekandega Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse juhataja Kert Valdaru.

 

Ettekandes peatuti migrandi profiilil, migratsiooni erinevatel vormidel ja anti ülevaade Euroopa Liidu ja Eesti migratsiooni hetkeseisust. Aastas siseneb Euroopa Liitu seaduslikult veidi üle kahe miljoni kolmandatest riikidest pärit inimest. Seaduslikult tulijatele lisanduvad veel ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriikidesse sisserännanud. Räägiti migratsiooni põhjustest, ehk kes ja millistel põhjustel otsustavad rännata Euroopa Liitu sh Eestisse. Ülevaade anti Euroopa Liidu liikmesriikide üldistest suundumustest rändepoliitika vallas ja tutvustati Stockholmi programmi.

Kõige suurema sisserändega riigid Euroopa Lii­dus on Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia – ehk neid riike eelistab sihtriigina 67% kogu Euroopa immig­rantidest. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides ületab sisseränne väljarännet, v.a Eestis, Lätis, Leedus, Saksamaal, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias.


Statistikaameti andmetel oli Eestist väljaränne näiteks 2010. aastal umbes 14% ehk 5294 isikut. Statistikaameti andmetel on viimase 20 aasta jooksul toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on vii­nud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Samas aga näita­vad uuringud, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Huvitav on Eestisse sisserände osas tähele panna, et 2010. aastal moodustasid kõikidest sisserändajatest (2810 isikut) Eesti kodanikud üle poole ehk u 57% (1611 isikut). Eestisse rännati sisse eelkõige Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja teistest endistest NSVL-riikidest.


Seadusliku sisserände kõrval eksisteerib ka ebaseaduslik ränne. Üldistades võib järeldada, et ebaseaduslikuks sisserändeks kasutatakse legaalseid võimalusi nagu turism, transiit, õppimine, tööalased ja isiklikud kontaktid.