Seminar "Saksa okupatsioon Eestis Teise maailmasõja ajal": Praegune uurimisseis 15.11.2010

Ajaloolane dr. Olaf Mertelsmann (TÜ) andis oma ettekandes ülevaate Saksa okupatsioonist Eestis praegusest uurimisseisust.

Loengu esimeses osas käsitles ta arhiivide ja arhiivimaterjalidega seotud probleeme. Nii natsionaalsotsialistide kui ka kommunistide tegevuse tulemusel tekkinud  arhiivdokumendid sisaldasid juba eos hulgaliselt desinformatsiooni. Nii näiteks tahtsid sakslased lavastada genotsiidis süüdi kohalikud ning nõukogude Erakorraline komisjon, mis pidi kokku arvutama sõjategevusega kaasnenud kahjud, laskus sõjakahjude ja ohvrite arvude osas omakorda liialdustesse. 

Käibivast kirjandusest on veel tänapäevalgi võimalik leida mitmesuguseid müüte ja valeinformatsiooni. Balti eksiili perioodil kirjutatud käsitlus oli omaette moonutatud, kuigi vähem kui nõukogude Eesti oma.

Esimene verstapost probleemi teaduslikul käsitlemisel oli Alexander Dallini teos "German Rule in Russia" („Saksa võim Venemaal“, ilmunud 1957) ning teine 1973.a. ilmunud Seppo Myllyniemi "Die Neuordnung der baltischen Länder" („Balti riikide ümberkorraldus“). Mõlemad autorid said töötada ainult lääne arhiivides.

Esimese välisuurijana töötas Tallinnas arhiividokumentidega Alvin Isberg, kelle sulest ilmus 1992 teos "Zu den Bedingungen des Befreiers" („Vabastajate tingimustel“). Kaasaegses historiograafias on probleemiks, et palju saksa autorid ei valda vene ega eesti keelt; vene autorid tihti ei loe võõrkeeli ning eesti uurijad ei tunne alati temaatikaga seonduvaid uurimuse peavoolusid. Viimane tähendab, et saksa okupatsiooni teemat käsitlevad Ida-Euroopas arvukad, peaaegu iseseisvad uurimissuunad.

1990ndatel aastatel oli saksa okupatsioon Eestis pigem tabuteema. Ühiskonna muutuste ja välise surve (NATO-sse ja EL-i pääsemine) tõttu hakati Balti riikides vastavate komisjonide kaudu lähiajalugu lähemalt uurima. Selle üheks näiteks on Eestis loodud President Meri ehk Jakobsoni-komisjon, millest tänaseks on saanud Eesti Mälu-Instituut (Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle jt.). Suure panuse teema uurimisse on andnud ka teised eesti ning  välismaa uurijad (Tiit Noormets, Ruth Birn, Anton Weis-Wendt). Täna on meie teadmised oluliselt kasvanud, mispärast tuleks järgnevalt rohkem tähelepanu pöörata analüüsile ja interpretatsioonile, sest paljud faktid on enam-vähem juba paigas. Üksikutest teemadest vajaksid edasist uurimist kindlasti veel argipäevaelu, sotsiaal- ja majandusajalugu ning kollaboratsiooniga seonduv küsimus.

Pärast ettekannet toimus aktiivne diskuteerimine.


Üritust toetas Goethe-Institut Tallinn.