Seminar "Saksa okupatsioon Eestis Teise maailmasõja ajal": Teine maailmasõda Eesti pinnal 30.11.2010

Ajaloolane Toomas Hiio (Eesti Mälu Instituut) andis oma ettekandes ülevaate Eestis võideldnud Saksa üksustest ja Saksa sõjaväevalitsusest Eestis.

Antud teemat on senini paljuski pealiskaudselt käsitletud ning selle analüüsimisel laskutakse kohati ka liialdustesse. Uurimuste koostamist raskendab samuti osadele materjalidele kehtiv juurdepääsupiirang (Venemaa puhul). Eesti arhiivides on kasulikke materjale säilinud aga vähe.

Eesti vallutamisel 1941. aasta juulist oktoobrini osalesid väegrupp Nordi koosseisu kuulunud ning saksa 18. armeele allunud kolme armeekorpuse üksused, täpsemalt  61., 217. ja 254. jalaväediviis (26. armeekorpus); 291 ja 93. jalaväediviis (42. armeekorpus) ning lahingugrupp Burdach 1. armeekorpuse koosseisus.

Saksa keskmine jalaväediviis oli nõrgalt mehhaniseeritud, peamiseks liikumisvahendiks oli hobutransport. Sama analoog kehtis ka Eestis opereerinud Saksa väeüksuste kohta. Kuna väegrupp Nord poolt antava löögi peasuunaks oli Leningrad, siis Eesti ala hõivamisele pöörati esialgu vähem tähelepanu. Wehrmacht ületas Eesti piiri küll juba juuli algul, kuid nädala pärast takerdus rinne Eesti keskosas. Punaarmee osutas tugevat vastupanu Emajõe joonel, samuti õnnestus Punaarmee juhatusel maandada Saaremaalt dessant Eesti läänerannikule. Eestis paiknesid ka Punalipulise Balti laevastiku baasid. Siia taganesid Lätis võidelnud Punaarmee üksused.

Edasitungi kiirendamiseks tõid sakslased kohale täiendavaid jõude. Sakslased suutsid  Mandri-Eesti vallutada septembri alguseks, kusjuures antud operatsiooni juures mängis olulist rolli Punaarmee tuumikjõudude lõhestamine kahte gruppi Wehrmachti väljajõudmisel Põhja-Eesti rannikule. Eesti saarte vallutamine sai läbi oktoobri lõpus – saared vallutati meredessandiga, milles osalenud sõdurid olid treenitud Venemaa suurimate jõgede ületamiseks.

Kuni detsembri alguseni allus Eesti ala väegrupi Nord tagalapiirkonna ülemale kindral von Roquesile, pärast 5. detsembrit 1941 kehtestati Eestis tsiviil- ja sõjaväeokupatsiooni kaksikvõim. Väegrupi Nord tagalapiirkonna täpsemast struktuurist ning ülesannetest saab ülevaate ettekande juurdelisatud slaididelt. 


Üritust toetas Goethe-Institut Tallinn.