Ürituste kalender

Korraldame Tartus ja üle riigi üritusi, mis rikastavad Eesti kultuurielu, teadustegevust ja ühiskondlikke suhteid. Üritused on üldharivad ning oodatud on kõik, kes teemadest huvitatud.


Seminar "Rahvusvähemused": Vähemuspoliitika sõdadevahelises Eesti Vabariigis 22.03.2012 

Seminaril esines Tartu Ülikooli ajaloodoktorant Helen Rohtmets.

Sarnaselt teistele I maailmasõja järel poliitilisele areenile astunud Kesk- ja Ida-Euroopa uutele riikidele, peeti ka Eesti riigi rajamisel silmas enamusrahvuse huve, eesmärgiga kindlustada valitsejarühmaks tõusnud eestlaste poliitiline ülemvõim ning edendada enamusrahvuse majanduslikku heaolu ja kultuurilist õitsengut. Samas järgiti selle
protsessi raames ka Eestis elanud vähemuste huvisid ning nende õigust säilitada oma keelelisi ja kultuurilisi eripärasid: lubadused kohelda kõiki kodanikke võrdselt ning tagada vähemustele „rahvuskultuurilised autonoomia õigused“ kirjutati sisse iseseisvusmanifesti ning neid lubadusi kinnitati nii Eesti esimeses põhiseaduses kui ka 1925. aastal
vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduses.
Vähemustele kultuurautonoomiat võimaldanud seaduse vastuvõtmisele eelnesid Eesti poliitilistes ringkondades aga üsnagi tulised debatid. 1920. aastate alguses suhtuti Eesti avalikkuses mitmete vähemuste (ning eriti endiste valitsejate, s.o. baltisaksa ja vene rahvusrühma) esindajate lojaalsusesse sageli umbusuga ning vähemustele täiendavate õiguste andmisega seostati mitmeid julgeolekuriske. Toimunud ettekandeõhtul arutleti, millised olid iseseisvumisele vahetult järgnenud aastatel Eesti avalikkuses ja poliitilistes ringkondades vähemuste suhtes väljendatud umbusu ja negatiivsete suhtumiste tagamaad ning millisel määral mõjutasid need suhtumised Eesti Vabariigi toonast vähemuspoliitikat.