Seminar "Minevikuga toimetulek": Meedia mõju minevikule ja tänapäevale 9.11.2009

9. novembril 2009 toimus Domuse seminariruumides kolmas seminar sarjast ”Minevikuga toimetulek - Eesti lähiminevik läbi erinevate põlvkondade silmade”, mis keskendus meediale ja selle mõjule mineviku pildi kujunemisel. Oluline on see, kuidas meedia toona ja praegu sündmusi kajastab. Kuni nõukogude aja viimaste aastateni (perestroika, glasnost), oli NL tavaks tugev tsensuur meediale. Meedia võis ja kajastas, seda mis oli lubatud. Uudised olid alati positiivsed ning kõigist negatiivsetest sündmustest vaikiti. Tänapäeval on otse vastupidi, et uudisteveergudele pääseda, peab toimuma midagi halba.


Esinesid:

17.00- 17.30 Ilmar Raag (režissöör)
17.30- 18.00 Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse osakonna juhataja)

Ilmar Raag keskendus oma ettekandes tsensuurile ja sellele, kuidas erines tsensuur nõukogude ajal tsensuurist tänapäeval.

Huvitava näitena tõi ta välja selle, et nõukogude ajal oli enne uudiste eetrisse minekut vaja teatud kõrgemal seisvate isikute/ametnike heakskiitu. Aga mis juhtub siis, kui uudis jõuab kohale vaid mõni minut enne saate algust?


Teine esineja Halliki Harro-Loit rääkis sellest, kuidas meedia konstrueerib minevikupilti. Ta rõhutas, et minevikupildi kujunemisel mängib meedia suurt rolli. Eriti tähtsaks pidas Halliki suuri telenarratiive nagu „Tuulepealne maa“, kuna need jõuavad suurema hulga inimesteni. Samuti lisas ta, et kuna ajaloo õpikud on igavad, siis meedia võtab selle rolli üle. Samuti rääkis ta tähtpäevadega seotud ajakirjandusest. Eestis on olulised just „traumaga“ seotud tähtpäevad.

Diskussioonist võib huvitavamatest küsimustest välja tuua näiteks:

  1. Kas pornograafia on avalikus ruumis lubatud/keelatud? Küsimus käis küll rohkem tegelikult kunstinäituste kohta ning küsija soovis teada, kas seal tohib kujutada pornograafilisi (inimkeha näitavaid) stseene. Vastus oli ühtne, kunsti puhul on lubatud kõik, muudel juhtudel on ka pornograafia seadustega piiratud.
  2. Kas Eestis tohib mustanahalist inimest nimetada neegriks? Seadusega pole keegi keelanud öelda seda, kuid tegelikkuses on see inimese enesetsensuuri asi.
Üritust toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.