Schilleri mälestuskivi avamine Helmes 18.07.2009

18. juulil avati Helmes Valgamaal kuulsale saksa luuletajale Friedrich von Schillerile pühendatud mälestuskivi. Üritus toimus Helme valla, Tartu Saksa Kultuuri Instituudi ning Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis koostöös.

Helme mõisaproua Elisabeth Dorothea von Gersdorf, kes oli Schilleri suur austaja ja temaga samal aastal sündinud, laskis 1805. aastal mõned kuud pärast Schilleri surma talle mälestussamba püstitada. 9 meetri kõrgusele grandiidist obeliskile olid kantud Schilleri sünni- ja surmadaatumid ning lõik tema luuletusest „Das Ideal und das Leben“ (Ideaal ja elu). Schilleri 250. sünniaasta puhul paigaldati Helme ordulinnuse varemete juurde samba originaalkoha lähedale mälestuskivi. Kivi juures asub infotahvel eesti, saksa ja inglise keeles, kust saab lisateavet mälestussamba ja Schilleri kohta ning saab näha, milline obelisk tõenäoliselt välja nägi.

Ürituse avas Helme ansambel „Sillervo“ lauluga „Mu isamaa armas“. Seejärel võtsid sõna kultuuriloolane Malle Salupere, SA Domus Dorpatensis büroo juhataja Uta Kührt ning Helme vallavanem Tarmo Tamm, kes lõpetas oma sõnavõtu Hando Runneli luuletusega „Ma tean, et ma tulen kord jälle“. Tartu Saksa Kultuuri Instituudi juhataja Malle Ploovits ja SKI etluskonkursi  võitja Mariann Vissak esitasid Schilleri loomingut: luuletused „Sõpradele“, „Phantasie an Laura“ (saksa keeles) ning ballaad „Käendus“. Karl Kuusik mängis tuubal Schilleri sõnadele kirjutatud Beethoveni „Ood rõõmule“. Sellest luuletusest kanti ka mõned read ette. Esinejad olid Schilleri-aegses rõivastuses.

Enne kivi avamist andis Helme vald asjaosalistele üle tänukirjad. Üritus lõppes kivi ning infotahvli avamisega, mil mängiti veelkord „Ood rõõmule“.

Kohal oli nii Helme valla rahvast kui ka mitmeid saksa kultuuri huvilisi. Üritusega algas Helme valla päev.

Mälestuskivi idee algatasid mitmeid aastaid tagasi Balti Mälestusehitiste Edendamise Ühingu esimees Nils Hollberg ja kultuuriloolane Malle Salupere. Tänu Malle Salupere uuringutele ongi teada, et maailma esimene mälestustähis Schillerile asus Helmes. Pikka aega arvati, et esimene mälestusmärk Schillerile oli 1813. aastal avatud mälestussammas Puhtus. Malle Salupere aga leidis ühe noormehe reisikirjad, mis kirjeldasid mehe rännakuid mööda Liivimaad, kusjuures oli mainitud ka Helme obeliski.

Juba 2004. aastal korraldas Helme vald konkursi, leidmaks ideid, milline uus mälestussammas välja võiks näha. Üheks ideeks oli püstitada originaalilähedane obeliskikujuline sammas, mis ei leidnud vajalikku poolehoidu. Rahalistel põhjustel ei jõutud mälestussammast Schilleri 200. surma-aastal (2005) avada. Ettevalmistused mälestustähise taastamiseks olid aga juba alustatud, mis lihtsustas tänavuse ürituse ettevalmistamist.

Mälestuskivi projekti toetasid Helme vald ning von Gersdorfide perekond.

 

Üritusest valmis lühike film. Filmi saab huvi korral DVD pealt Domuses vaadata.

Üritus kajastati ka uudistes, vaata allpool toodud lingid:

 

Raadiouudised 18.07.2009, kl 18:20

Helmes mälestuskivi F. Schillerile

(räägib Tarmo Tamm)

http://vikerraadio.err.ee/klipp?main_id=2418627&s=start

 

Uudislõik AK-st, 18.07.2009

http://uudised.err.ee/index.php?06171520

 

Lõunaleht, 23.07.2009

http://www.lounaleht.ee/?l=327&n=3441&p=1