Seminar „Schiller 250”: Schiller, Goethe ja Weimari klassika 5.11.2009


Sarja kolmas seminar käsitles Schilleri ja Goethe vahelist sõprust ning selle mõju saksa kirjandusele. Ettekande sel teemal pidas Ave Mattheus Tallinna Ülikoolist, kes on ka Saksamaal kirjandust õppinud (uuem saksa kirjandus) ja õpetanud (eesti kirjandus). Ettekannet illustreeris powerpoint’i slaidiprogramm.

Kõigepealt tutvustas ta lühidalt Schilleri elulugu ning rääkis lähemalt  Schilleri ja Goethe vahelisest sõpruse tekkeloost. Esimest korda kohtusid Schiller ja Goethe 1779. aastal Karli koolis. Schiller oli kümme aastat vanema Goethe suur austaja, aga ta ise ei olnud selleks ajahetkeks endale veel kirjanikuna nime teinud. Sõpruseni kirjanike vahel viis ettekandeõhtu 1794. aastal Jenas, millest mõlemad kirjanikud osa võtsid. Goethe nimetas kahe suurmehe ühist koduteed hiljem “õnnelikuks sündmuseks” oma elus. Alates sellest sündmusest kirjutasid nad teineteisele väga tihti, mõnikord isegi iga päev ja käisid üksteisel külas, et arutada kirjanduse poeetika ning esteetika küsimusi.

Sõprus Schilleriga oli Goethe jaoks nagu „teine noorus”, mis andis tema ideedele elu tagasi ning aitas tal kirjandusellu naasta. Schiller aga muutus selle sõpruse kaudu autori ja mõtlejana küpsemaks. Kuna kirjanikud olid väga erineva iseloomu ja maailmavaatega, täiendasid nad teineteist. Kahe mehe maailmavaatelised erinevused olid samas nende koostöö edu pandiks: Schiller oli mõtete ja tehnika inimene, Goethe aga tunnete ja intuitsiooni inimene.  Nii tekkis nende erinevustest sümbioos ning viljakas ja arendav loominguline koostöö. Lisaks sellele ühendas neid huvi antiigi ning kaunite kunstide vastu. Schilleri ja Goethe koostööst sündis mitu ühisprojekti, nagu ajakirjad „Die Horen” ning „Der Musenalmanach”, mille toimetajaks oli küll Schiller, kuid mille kokku panemisest võttis ka Goethe aktiivselt osa. Samuti võib öelda, et kahe autori ajavahemikus 1794-1805 valminud teosed (nt Schilleril kõik tema viimase loomeperioodi draamad) on läbinud sõbra konstruktiivse kriitika.

Nende sõprust iseloomustasid vastastikune respekt ning hoolivus. Nii oli Goethe Schilleri ning tema perekonna suhtes väga tähelepanelik ja tuli isegi appi, kui Schilleri abikaasa haigeks jäi.

Schiller käis oma aja suurmeestega tihedalt läbi – vendade Humboldtide ja Wielandi, Herderi ning Goethega, tema õpilaste ja/või kolleegide hulka Jena ülikoolis kuulusid Novalis, Hölderlin, Fichte jt saksa kultuuri suurkujud. Paljud neist elasid tol ajal Weimaris või lähedalasuvas Jenas. Weimar, kus 18.-19. sajandi vahetusel elas 6000 kodanikku, arenes tänu sealsele vaimueliidile ja kultuurilembesele hertsogiperekonnale (hertsoginna Anna Amalia ja tema poeg Carl August) Saksamaa kultuurikeskuseks ning linna nimetati hellitavalt ka “muusade asupaigaks”. Sajandivahetuse aeg ning seal sündinud kirjandus, mis on saanud eeskujuks hilisematele põlvkondadele, on seetõttu tuntud nime „Weimari klassika” all. Ettekandja esitas slaidil “Weimari klassikale” iseloomulikumad tunnused.

Hilisemal ajal on Weimar kuulusaks saanud nimeandjana esimesele demokraatlikule Saksa vabariigile (Weimari Vabariik 1918-1933), sest just seal võeti vastu selle vabariigi põhiseadus ja tunti uhkust vaimse sideme üle Weimari klassikute humanistlike traditsioonidega.

Pärast põhjalikku ettekannet oli publikul võimalik küsida küsimusi ja elavat huvi tunti selle vastu, kas on ilmunud Schilleri teoste uuemaid ning kaasaegsemaid tõlkeid.

Teine esineja oli Tartu Saksa Kultuuriinstituudi juhataja Malle Ploovits, kes tutvustas SKI-s hiljuti avatud Goethe tuba. Põhjuseid, miks Goethe tuba loodi, oli mitmeid. Eesti Goethe Selts oli üks SKI asutajaid, kelle vahendusel jõudsid klassikalised kirjandusteosed SKIsse, aga seal polnud veel sobivat ruumi, kus neid kättesaadavaks teha. Sel kevadel käis Peter Boerner, Goethe biograafia autor, Tartus, et tutvustada biograafia eestikeelset tõlget. Ta kinkis SKI-le endakirjutatud Goethe biograafia paljudes erinevates keeltes. Praeguses Goethe toas võivad huvilised nimetatud raamatuid lugeda. SKI Goethe tuba isegi sarnaneb mõnes mõttes Goethe noorpõlve toaga Frankfurdis: ka sealne tuba oli nurgatuba ning maja ümbrus oleks võinud olla võrreldav toonase Kastani tänavaga. SKI ootab kõik huvilisi Goethe tuppa külla.

Seminaril pakuti ka teemaga kokkusobivat kirjandust ILO kirjastuselt – Schilleri ja Goethe biograafiad ning õppematerjal Goethe teose „Faust” juurde.

Üritustesarja toetab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.