Eesti Maaülikool (EMÜ) on Tartu linna lõunaosas paiknev erialaülikool, mis ühendab põllumajandus-, veterinaar-, metsandus- ja bioteadused üheks kompaktseks teaduskeskuseks. Ülikool kasvatab spetsialiste, kes aitavad lahendada 21. sajandi kõige pakilisemaid probleeme: toidujulgeolekut, kliimamuutusi, metsanduse jätkusuutlikkust ja loomahaigusi.
Üle 175 aasta teaduslikku järjepidevust
Eesti Maaülikooli juured ulatuvad 1848. aastasse, mil Tartus asutati Veterinaariaõpetus – üks vanimaid veterinaariakoolides terves Vene impeeriumis. 1873. aastal sai sellest Tartu Veterinaaria Instituut, mis 1919. aastal ühendati Tartu Ülikooliga veterinaariteaduskonnana. Samal aastal avati ka põllumajanduse teaduskond.
1951. aastal eraldati need teaduskonnad iseseisvaks asutuseks – Eesti Põllumajanduse Akadeemiaks (EPA). Pärast iseseisvumist nimetati ülikool ümber Eesti Põllumajandusülikooliks ning 2005. aastal sai see tänapäevase nime: Eesti Maaülikool. Uus nimi peegeldab laienenud missiooni – lisaks põllumajandusele hõlmab ülikool kogu maaelu, keskkonna ja loodusressursside teaduse.
Viis instituuti, lai teadusspekter
Täna koosneb Eesti Maaülikool viiest instituudist, mis katavad laia teadusvaldkondade spektri:
- Põllumajandus- ja keskkonnainstituut – taimeteadus, mullateadus, keskkonnakorraldus
- Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut – loomatervis, toiduohutus, loomakasvatus
- Metsandus- ja maaehituse instituut – metsakasvatus, maakorraldus, tsiviilehitus
- Tehnikainstituut – tehnika, energeetika, täppismaapidamine
- Majandus- ja sotsiaalinstituut – maaettevõtlus, turundus, regionaalmajandus
Ülikoolis õpib ligi 3500 üliõpilast ning töötab üle 500 teadlase ja õppejõu. Magistri- ja doktoriõpe on tihedalt seotud konkreetsete teadusprojektidega, mistõttu on lõpetajad tööturu nõudlikele sektoritele hästi ette valmistatud.
Kompaktne kampus Tartus
Eesti Maaülikooli kampus asub Tartust lõunas Kreutzwaldi tänaval ning on üks kompaktsemaid ülikoolilinnakuid Eestis. Ühes kohas paiknevad loengumajad, teaduslaborid, ühiselamu, raamatukogu ja spordikeskus – see loob üliõpilasele tervikliku ja kogukondliku õpikeskkonna.
Lisaks põhikampusele haldab ülikool mitut väliõppe- ja katsebaasin: Järvselja õppe- ja katsemetsandus pakub ainulaadset metsandusteaduse labori, Polli aiandusuuringute keskus on Eesti viljapuuaretuse tippkeskus ning mitmed katsepõllud üle Eesti toetavad põllumajandusteadust.
Teadus kliimakriisi ajastul
Eesti Maaülikool on üha enam fookuses just kliima- ja keskkonnateemade tõttu. Ülikooli teadlased uurivad mullastiku süsiniku sidumist, taastuvenergia kasutamist põllumajanduses, metsade rolli kliimaregulatsioonis ning mahepõllunduse potentsiaali toidusüsteemide ümberkorraldusel.
Rahvusvahelises koostöös osaleb EMÜ mitmetes Euroopa Liidu teadusprogrammides ning on osa Euroopa põllumajandusülikoolide võrgustikust. Tartu linna kontekstis täiendab Maaülikool suurepäraselt Tartu Ülikooli loodusteaduslikku kompetentsi, muutes Tartust ühe Põhjamaade tihedaima teadusülikoolide klastri.