Tartu Ülikool on Eesti vanim ja prestiižseim kõrghariduslisasutus ning üks Baltikumi juhtivaid teaduskeskusi. Asutatud 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt, kannab ülikool endas üle nelja sajandi pikkust teadus- ja kultuuripärandit. Siin on õppinud ja töötanud maailmakuulsad teadlased, kujundatud Eesti rahvuslikku identiteeti ning arendatud teadust, mis on jätnud jälje kogu maailmale.
Dorpatensise asutamisest rahvusülikoolini
30. juunil 1632 kirjutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla Academia Dorpatensise asutamisürikule. Avapidustused toimusid 15. oktoobril samal aastal ning ülikool avas uksed nelja teaduskonnaga: filosoofia, õigus, teoloogia ja meditsiin. Vanimad õppejõud töötasid Uppsala ülikooli privileegide alusel ning õpetust jagati ladina keeles.
Sajandite jooksul vahetas ülikool nime ja keelt mitu korda. Pärast pikki venestusperioode taasavati ülikool 1. detsembril 1919 eestikeelse rahvusülikoolina – esimesena Baltikumis. See sünnikuupäev on ülikoolile eriti tähtis, märkides üleminekut eesti keeles õpetavaks asutuseks.
Maailmakuulsad vilistlased ja teaduslik pärand
Tartu Ülikooli seintesse on põimitud tohutult teaduslikku pärandit. 19. sajandil õppisid ja õpetasid siin mitmed maailmateadust muutnud isikud:
- Karl Ernst von Baer – embriolöögia rajaja ja munaraku avastaja, kelle töö legu alustas tänase bioloogia
- Wilhelm Ostwald – keemia Nobeli preemia laureaat 1909. aastal, füüsikalise keemia asutaja
- Moritz Hermann Jacobi – galvanoplastika leiutaja, kelle avastus muutis insener- ja trukukunsti
- Alexander Schmidt – vere hüübimise teooria rajaja, tänase transfusioloogia isa
Täna loetleb Tartu Ülikool oma vilistlaste seas ligi 100 000 inimest üle maailma ning on tuntud eriti loodusteaduste, meditsiini ja informaatika valdkondades.
Tartu Ülikool tänapäeval
Kaasaegne Tartu Ülikool koosneb neljast teaduskonnast: humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste teaduskonnast. Ülikoolis õpib ligi 13 000 üliõpilast ning töötab üle 3500 töötaja, sh enam kui 600 professorit ja dotsenti.
Ülikool kuulub maailma tunnustatumate õppeasutuste hulka ning on järjepidevalt edetabelites QS World University Rankings ja Times Higher Education esindatud. Teadusuuringutes rõhutatakse eriti genoomika, IT ja keskkonnateaduste valdkondi.
Toomemäe kampus – ajaloo süda Tartus
Tartu Ülikooli peahoone Toomemäe nõlval on linnale ikooniline vaatepilt. Klassitsistlikus stiilis punakivihoone, ehitatud 1809. aastal, on ülikooli sümbol ning siin asuvad rektori kantselei, esindusrühmad ja kuulus Íkäekellamuuseum. Toomemäel asuvad ka anatoomikum, tähetorn ning botaanikaaed, mis teevad mäest nähtuüsuse ja teaduse pargi kõigi tartlaste jaoks.
Tartu Ülikool ei ole vaid haridusasutus – see on Eesti vaimuelu, rahvusliku ärkamise ja teadusliku mitu korda tõusnud progressi häll. Sinine-must-valge lipp, mis pühitseti esimest korda Üliõpilaste Selts kogunemisel 1884. aastal, käib tänini koos Ülikoolilinna nimetusega Dorpat.